Tantsupedagoog ja folklorist Kalev Järvela: esialgu pidasime miljoni puu istutamist suureks saavutuseks, hiljem saime tõe teada

Artikli lühendatud versioon ilmus Nõmme Sõnumites 21. augustil 2020: LINK Novembris 60. sünnipäeva tähistav tantsupedagoog Kalev Järvela on nime teinud tantsupeo pealavastajana ning TeateTantsu korraldajana. Juba palju saavutanud mees õpetab hea meelega ka täiesti rohelisi rahvatantsijaid, kes teevad seda hobi korras. “Nemad annavad mulle energiat ja mulle tundub, et mina neile ka.”

Umbes 20 aastat tagasi võttis Järvela Tallinna ülikooli koreograafia eriala Eesti tantsu õpetajana ühes teiste õppejõududega ette plaani minna otsima tantse, millest laiem avalikkus teadlik polnud. Sedasi korraldati kolmele kursusele retked Muhu saarele ja Hiiumaale. Kõnelesime eakate inimestega, et leida midagi uut rahvatantsus,” kirjeldas mees. Otsingud polnud ilmaasjata. Noored selgitasid jutuajamistest välja, et üks tants oli rahvatantsu ajaloolaintesse kadumas, kuid kiiresti sai see justkui õngega kaldale sikutatud. “Mõtlesin, et Eesti on nii läbi küsitud, aga ikka leidsime uue tantsu. Lisaks leidsime ühe juba teada tantsu uue versiooni.”

16 aastat tagasi tegutses Järvela tantsupeo pealavastajana. “Las jääda ükski mets” kujunes Järvela käe all tantsupeo teemaks. “See kõnetas mind. Tahtsin viia peo staadionilt kaugemale ning siis panime lauljad ja tantsijad metsa istutama. Rääkisime riigimetsa majandamise keskusega (RMK) ja saime uhkelt miljon puud istutada. Esialgu mõtlesin, et see on suur asi, aga pärast saime teada, et iga aasta pannakse mulda mitu miljonit puud,” rääkis Järvela naerdes.

Tegelikult ei piirdu Järvela panus tantsupeo juures sellega. Ta on juba kaheksakümne seitsmendast aastast tegutsenud tantsupeo lavastusmeeskonnas. Samuti oli Kalev möödunud tantsupeol uue liigi, pererühma liigijuht.

“Kuigi lavastasin tantsupidu ühe korra, olen pidude juures olnud kogu aeg. Kas rühma liigijuhina, assistendina või on minu tants peol olnud,” rääkis ta. Järvela nentis, et tantsupeo lavastamise protsess võtab pikalt aega. Enne kui eelmine pidu on lõppenud, hakatakse juba järgmist korraldama. “Tantsupeo korraldajal on suur vastutus lavastajana, kuna tema valib teema ning teeb suuremad otsused. Muidugi kaasneb usaldusega vastutus.”

Üheksa aastat tagasi võttis Järvela ette hoopis hullumeelsena kõlava plaani - tantsida üle tuhande kilomeetri ning seda veel igas maakonnas. “See kestis kaheksa ööpäeva, tantsisime katkematult,” meenutas Järvela. TeateTantsu idee oli korraldamiseks Järvela peas kümme aastat marineerunud, kuni teostuseni jõudis. “Me võime küll tahta maanteel tantsida, aga selline ettevõtmine nõuab turvameeskonna tuge. Tahtsime TeateTantsu uuesti korraldada, aga turvameeskonna palkamiste taha ongi asi jäänud. Oleme taotlenud raha, aga pole seda saanud,” rõhutas Järvela ohutuse tagamist.

Rahvatantsu viib Järvela seni nelja seina vahelt kaugemale. Näiteks korraldasid nad Järvela juhendatava tantsurühma Koidupunaga Märjamaa folgi raames mitmesaja inimesega pulmad. Nad tutvustasid vanu pulmakombeid ning kõik huvilised said pileti soetada ja ise järgi vaadata, kuidas meie esivanemad naitusid. “Nii suures pulmas polegi rohkem käinud ja ei tea ka, et oleks üldse nii suurt pulma korraldatud. Võib-olla Inglismaal kuninglik pere on teinud,” pakkus Järvela.

Lisaks sellele käib Koidupuna võimalusel välismaal esinemas ja teise kultuuri tantsusid õppimas. “Üheks välisreisiks rentisime kaks mikrobussi ja tagasitulekuks läksid mõlemad katki!” meenutas Järvela. Välisreisidel viibitakse pigem kohalikes peredes, et õppida nende riiete, toidu, harjumuste ja suhtlusviisi abil sealset elu.

Septembri alguses ootab Koidupuna endale uusi liikmeid. “Paljud käivad pärast tööd üksinda metsas jooksmas. Seltskonnas on trenni palju lõbusam ja vahetum teha,” leidis Järvela. Rühma on oodatud kõik, kel vanust üle 18 eluaasta. Luuakse kaks rühma, üks kuni 30-aastastele, teine neist vanemate jaoks. Varasem tantsukogemus ei mängi rolli. Järvela sõnutsi on vaja vaid õppimistahet, soovi keha liigutada ning uudishimu. Isegi laste hoidmine on trennis lahendatud ühe vaibaga, kus mudilased peal mängivad. “Terve rühm hoiab põnne. Suuremad lapsed tantsivad kaasa ja mõned on neist esinemagi tulnud, saavad rahvariidedki selga,” kinnitas ta. Tantsurühm plaanib tantsupeole saada, seega tasuks rühma katsetele tulla kindlasti neil, kes tahaksid tulevasel peol üles astuda.

12 aastat tegutsenud rahvatantsurühm jättis koroonaviiruse puhangu ajaks proovide tegemise. “Esialgu proovisime interneti vahendusel, aga see ei tulnud välja. Tantsu saab õppida ikka vahetu suhtluse puhul,” kõneles Järvela. Samuti jäid ära ühised esinemisreisid Soome ja Itaaliasse. Reisid on Järvela hinnangul aga väga olulised. “Teise kultuuri abil õpid kõige paremini tundma enda kultuuri. Inimene võrdleb kõike alati. Kui oled ainult Eestis, ei oska meie kultuuri hinnata,” rääkis ta.

Olenemata tõigast, et Järvela on rahvatantsuga seotud juba aastakümneid, pole entusiasm vaibunud. “Tantsujuhtide kooli õppurid küsivad, miks ma ikka veel tantsuga tegelen. Ega ma midagi muud eriti teha ei oska. Vist,” naeris Järvela. “Tegelikult on põhjus ikka vahetus suhtlemises ja nii põnev on näha inimese arenemist liikumises ja kehakeeles,” rääkis Järvela.

Järvela järjepidev töö rahvatantsu juures pole teps märkamata jäänud. 2005. aastal pälvis ta Valgetähe V klassi teenetemärgi, viis aastat pärast seda pärimuskultuuri auhinna järjekindla ja mitmekülgse tegevuse eest. 2012. aastal premeeriti Järvelat Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiaga. “See on iga inimese jaoks oluline, et teda märgataks!” põrutas Järvela ning naeris. Tõsinedes nentis pedagoog, et tunnustused kinnitavad: tegeled õige asjaga!

TAGASI